Keerispea STALA (sertifitseeritud)

Meetaimed

Viietised õied on korrapärased, mõlemasugulised. Paiknevad tihedates ühekülgselt tipult tigujalt keerdunud õisikutes. Õied sinised või violetjassinised. Õitsema hakkab 40-45 päeva peale tõusmete ilmumist. Õitseb 30-40 päeva. Üks õis õitseb kaks päeva. Rõngakujuline nektarinääre paikneb sigimiku alusel. Õietolm on sinakasvioletne. Ühes ja samas õisikus võib leida nii valminud seemneid kui ka puhkevaid õisi. Üks õis eritab 0,4-0,7 mg 35-48%-lise suhkrusisaldusega nektarit, seega võib meesaak hektarilt olla 150-300 kg. Kirjanduses on pakutud keerispea meeproduktiivsuseks ka 1000 (2000) kg/ha. Keerispeamesi on hele, roheka varjundiga, tugeva meeldiva lõhna ja maitsega. Seda hinnatakse samaväärseks pärnaõiemeega. Kristalliseerumisel annab peenekristallilise valge, pehme taignataolise massi, mida saab kasutada võidemeena ilma täiendava töötlemiseta. Sobib kasutada ka juuretisena teistelt taimeliikidelt pärit meest võidemee valmistamisel. Samuti lisamiseks vähemväärtuslikumale meele selle maitse- ja lõhnaomaduste parandamiseks. Ülihea meetaimena võib keerispead pideva korje saamiseks külvata kuni 5 korda vegetatsiooniperioodil. Viljakatel muldadel eritab keerispea rohkesti nektarit ja see kestab kogu päeva. Kõige intensiivsem nektarieritus toimub siiski keskpäeval. Rasketel savimuldadel edeneb keerispea halvasti, ning eritab vähe nektarit. Vähem eritavad nektarit ka hilisemad külvid. Mesilate lähedale rajatavad korjemaad on mesilastele väga ahvatlevad ning see aitab vähendada konflikte mesinike ja põllumeeste vahel. Külvates keerispea segus valge mesikaga saab korjet kahel järjestikku oleval aastal. Keerispea on suurepärane kiirekasvuline vahekultuur. Kasvab 50-80 cm kõrguseks ja jõuab lühikese perioodi jooksul kasvatada arvestatava koguse haljasmassi. Eespool mainitud kiire areng võimaldab seda kultuuri oskuslikul kasvatamisel kasvatada vahekultuurina (kas eel- või järelkultuurina) eesmärgil koguda mulda orgaanikat. Keerispea seeme külvatakse 1-2,5 cm sügavusele. Peale külvamist või selle käigus tuleb muld korralikult rullida. Valguse käes idaneb seeme halvasti. Külvinorm haljasmassi saamiseks on 15 kg/ha. Meetaimena kasutamisel võib külvinorm olla kuni poole väiksem. Seda juhul kui on tegemist korralikult haritud mullaga ja kaasaegse külvikuga.